14.03
2017

Igaühel meist on oma lugu

Igaühel meist on rääkida oma lugu. Kõik lood on erilised. Kõik lood on rääkimist väärt. 

Kuidas algab Eesti Vabariigi lugu? Oleneb, kust rääkimist alustada. Kahtlemata on iga sündmus, olgu see siis positiivne või negatiivne, kogu sündmuste ahelas äärmiselt oluline lõpptulemuse kujunemisel. Alustame näiteks laulvast revolutsioonist. Olgu eestlane argielus teise eestlasega milline tahes, ühtekuuluvustunne on alati olemas ja esile tuleb see ajaloos läbielatut üheskoos meenutades.

Kõik me teame Eesti Vabariigi lugu või vähemalt võiksime teada…

Enne Eesti Vabariigi sündi juhtus nii mõndagi, mis meie ühises kujunemisloos on valusa kõrvalmaiguga, aga just need sündmused viisid tulemusteni, mida iga eestlane uhkusega meenutab. Kui 1987. aastal Virumaale kavandatavad kaevandused vallandasid pahameele laine, sündis helilooja Alo Mattiiseni ja luuletaja Jüri Leesmenti ühisloominguna kõikidele eestlastele teada-tuntud “Ei ole üksi ükski maa”. Laul saavutas rahva hulgas suure populaarsuse, kuuludes ühtlasi laulva revolutsiooni põhirepertuaari. Pole raske arvata, miks võitis laul eestlaste südamed - loomulikult sellepärast, et see rõhutas ühtekuuluvustunnet ja solidaarsust nii Virumaa kui sealsete elanike vastu. Sündmuste ahel viis selleni, et Eesti vabanes võõrvõimude alt samuti lauldes - kõikidest negatiivsetest sündmustest on lõppkokkuvõttes sündinud siiski ka midagi suurepärast. Eestlased enamasti teatavad uhkusega, et Eesti laulis end vabaks. 

Miks algas praegune jutt Virumaaga? Aga sellepärast, et meie lugu räägib Ida-Virumaast. Olgugi, et algselt kaevandamise ideed ei pooldatud, on sealsed tuhamäed pööratud enda kasuks. Eesti ei saa just uhkeldada maastikel laiuvate kõrgete mäestikega, mistõttu näiteks talisportlastele suurepärased tingimused puudusid. Juba mõnda aega on probleem ise muudetud lahenduseks - Kiviõli Seiklusturismi Keskus. Nii, nagu laul on olnud eestlase jaoks olulisel kohal Eesti taasiseseisvumisest alates, on ka Ida-Virumaal tegelikult toimunud pikemat aega palju huvitavat. Paraku on Ida-Virumaa enamike eestlaste ning Eestit külastavate turistide jaoks kauge ja võõras. Seega tuli midagi ette võtta, sest tegelikult on sellel tundmatul piirkonnal pakkuda suur pagasitäis erinevaid elamusi. 

Tourest 2017 messi raames enda messiboksi jaoks nime mõeldes oli selge - Ida-Virumaast saab Seiklusmaa!

Kui päris täpne olla, siis brändiidee sündis juba varem, 2012. aastal koostöös Sass Hennoga. Ida-Virumaal tegutseb aktiivne ja tegus turismiklaster, mis ühendab erinevaid Ida-Virumaa turismiettevõtteid ja teenuseosutajaid ning üheskoos ja Sass Henno toetusel pandi pead kokku strateegia väljatöötamiseks. 2014. aastal klientide ja nende soovide kaardistamise käigus selgus, et Ida-Virumaalt oodatakse seiklusi, millele on vihjatud ka varasemalt. Sass Henno rõhutas samuti, et brändi luues ei tohi olemasolevat potentsiaali kuidagi eitada - idee “Seiklusmaast” sündis orgaaniliselt. Samuti on juba varasemalt kasutatud loosungit “Puhka seigeldes, seikle puhates”, mis sobib Seiklusmaa kontseptsooniga suisa ideaalselt kokku. 2016. aasta lõpus alustati aktiivset tööd Seiklusmaaga. Esmakordselt avalikult esitleti Ida-Virumaad kui Seiklusmaad messil Tourest 2017.

Seiklusmaa on sündinud! Tere tulemast Seiklusmaale!

 

Kommenteeri meie Facebooki lehel